Maast taevani
Aadamat ja Eevat, neid ümbritses aed,
neil puudus praegune, tänapäevane aeg,
paradiis neid ümbritses päeval ja ööl,
kuid patt oli see, mis lõpeta neil kerge töö.
Taassünd, see ristimise tulemus on,
sellele eelnes raske, pöörane elutorm.
Uuestisünd, see uue elu annab
ja ajavool meid ikka ja jälle edasi kannab.
Jeesuse kanda on meie koorem,
vabadus on pihist palju noorem.
Andeksandmine, see pole patt
ja kirikusse minnes su jalge ees on matt.
Altarile minnes seisma,
süües püha leiba,
karikast sõõmu veini,
Püha Vaim toodi meieni.
Lapsed, kes on armastuse vili
on mehe ja naise omavaheline ühing.
Sõrmus on see, mis ühendab neid,
see on elus aegu – kallemaid.
Pimedas haua kõrval hõõgus küünal,
talvel hangest läbi kumas surm.
Leinast läbi joosta püüan,
peale seda jääb laibast järgi vaid hurm.
Ülistus on rõõm, mida Jumal pakub meile,
see annab võimaluse minna igaviku poole,
see siht pole üldse kerge,
kuid siiski eesmärgid peavad olema selged!
Aamen.
Sinised: Cristhine, Jana, Evely, Aarto, Mairo
No comments:
Post a Comment